Friday, April 23, 2010

Forsa 2020 obedese sé?

Proposta artigu ida-ne’e atu aprezenta minúsia balu kona-ba tema obediénsia ierárkika iha estudu Direitu Penál. Direitu Penál nu’udar konjuntu norma jurídika ne’ebé asosia faktu sira penalmente relevante ba konsekuénsia jurídika, sansaun jurídika ka norma jurídika ne’ebé korresponde deskrisaun ba komportamentu determinadu no konsekuénsia jurídika determinada ne’ebé la favorável. Obediénsia ierárkika nu’udar tema ida iha estudu Direitu Penál. Nu’udar ajente ka subordinadu bele responsabiliza ba nia hahalok ba orden ida ne’ebé nia simu hosi nia superiór? Orden sira-ne’ebé maka bele no la bele atu obedese? Timor-Leste daudaun ne’e iha nia fase konstrusaun estadu, maiór parte instituisaun sei frájil hodi hala’o nia funsaun. Tanba ne’e, asisténsia internasionál, liuliu apoiu Nasoens Unidas no país parseiru dezenvolvimentu sira no organizasaun la’ós governamentál sira hanesan esensiál hodi kapasita sistema jurídiku timorense no garante Estadu Direitu Demokrátiku. Hafoin tinan 10 Timor-Leste restaura nia independénsia hetan série krize, la’ós de’it tanba fatór ekonómiku no polítika, maibé mós problema iha área justisa nian. Falta norma jurídika, falta instituisaun judisiál, nu’udar ezemplu seidauk iha Tribunál Supremu Justisa, Tribunál Administrativa e Fiskál, no Tribunál Militár, nune’e mós mínimu tebetebes númeru pesoál justisa hanesan juís, prokuradór no defensór públiku. Tema obidiénsia ierárkika ne’e importante tebetebes. Bele sai referénsia ba ita hodi haree filafali ba krize polítika no militár, liuliu iha instituisaun polísia no F-FDTL nian laran, hodi nune’e bele hatene sé loloos maka responsável; ajente ka soldadu, ka ho liafuan seluk dehan subordinadu ka superiór. Atu nune’e, ita bele iha nosaun ida bainhira subordinadu ida kumpri orden hosi ninia superiór, tanba ne’e, tema ida-ne’e sei dezenvolve tuirmai ne’e:

1. Nosaun kauza eskluzaun Kulpa
Hanesan hahusuk ne’ebé hatada daladalas, liuliu bainhira Direitu anglo-saxóniku hahú moris ne’ebé distinge kauza justifikasaun no eskulpasaun. Hakesi ba Direitu Penál, iha instánsia dahikus, importante determina, sé ema ida bele hetan punisan ka la’e no atu nune’e kestaun punibilidade, kritériu hotu tenke iha relevánsia ne’ebé hanesan.

Vantajen sistema ida ne’ebé distinge justifikasaun no eskluzaun no ho injustisa no kulpa, akontese iha aspetu oioin, ne’ebé sai pontu manifestu hanesan sistema ne'ebé sai nu’udar aliserse iha eskala valorativa no iha posibilidade hodi estrutura kauza eskluzaun sira ne’ebé mosu iha determinadu momentu istóriku. Bazeia ba prespetiva ne’ebé aponta tiha ona liuhosi kritériu konjuntu, hanesan kazu presaun motivadora estrema iha estadu nesesidade. Ita bele determina, karik absolvisaun fundamenta iha hahalok autór nian haktuir ordenamentu jurídiku, ka kontrariu, karik hahalok ne’e ilísitu. La’ós de’it tenke nega kulpabilidade, efeitu hosi kauza justifikasaun ne’ebé la’ós indivídu, ho razaun tenke konsidera importánsia sosiál, valorasaun hosi ordenamentu jurídiku iha determinada kolizaun kona-ba interese.

Tanba ne’e, imunidade ne’ebé mai hosi justifikasaun ida iha signifikadu la hanesan ho konsekuénsia ne’ebé mai hosi kauza eskulpasaun: faktu justifikadu ida ne’ebé maka aprova hosi ordenamentu jurídiku.

Iha konsensu balu fundamentu imunidade iha kauza eskluzaun kulpa ne’ebé bazeia iha ideia bázika inexibilidade hahalok ne’ebé diversa. Ka iha ipótese eskulpasaun hotu, sujeitu iha situasaun estraordinária ida, iha-ne’ebé la bele formula nia nu’udar sensura kulpa ida: la bele ezije autór diversu iha sirkunstánsia konkorente.

Oinsá mós, sai importante hasoru denominadór komúm ba pontu oioin ho objetivu hodi koko esplika ipótese eskluzaun kulpa, nune’e bolu hanesan kauza eskluzaun, kauza dirimente no kauza inzensaun pena.

2. Obediénsia indévida deskulpante nu’udar kauza eskluzaun ida
Kauza eskulpasaun kulpa bele sai inimputabilidade, eru kona-ba ilisitude evitável no kauza deskulpasaun iha sentidu estritu. Obediénsia indevida deskulpante nu’udar kauza eskluzaun deskulpasaun ne’ebé hateten iha artigu 50º Kódigu Penál Timor-Leste nian.

Bele verifika karik kulpa eskluida, maibé faktu permanese ho nesesáriu ilísitu, bainhira juízu ilisitude presiza ho nesesáriu juízu kulpa. Sei bele hetan deskulpasaun ema ne’ebé kumpre orden superiór ierárkiku ida, lahó ajente ne’ebé evidente, iha kuadru sirkunstánsia iha-ne’ebé koñesimentu orden ne’ebé to’o iha prátika krime ida. Iha-ne’e iha situasaun erru kona-ba ilisitude.

La iha Devér obidiénsia bainhira orden ne’e hafila iha prátika krime. Entretantu, bainhira ajente ida haktuir obediénsia orden ida, ne’e la loos, bainhira iha kuadru sirkunstánsia ne’ebé nia reprezenta, ne’ebé orden ida-ne’e sai prátika krime ida, ajente ne’ebé pratika faktu ida-ne’e nu’udar faktu típiku no ilísitu, maibé ajente benefisia hosi deskulpa ida.

Artigu 50º Kódigu penál Timor-Leste nian rasik hateten kona-ba eskulpasaun ajente ne’ebé pratika delitu ho razaun obediénsia ierárkika ‘Funsionáriu ida sei la iha kulpa bainhira kumpri ordem, la hatene katak nia hala’o prátika krime ida, no la loos iha kuadru sirkunstánsia ne’ebé nia reprezenta.’

3. Saida maka obediénsia ierárkika?
Obidénsia ierárkika maka nu’udar manifestasaun vontade hosi superiór ida ba ninia subordinadu, ka, titulár funsaun públika ida ba ninia fusionáriu ne’ebé maka nia subordinadu ba, iha sentidu hodi realiza hahalok ida (pozitiva ka negativa).

Obediénsia iha presupostu rua:
- Lejitimidade orden ne’ebé formal (ne’ebé haruka hosi órgaun ne’ebé kompetente) no kumpri ho formalidade ne’ebé legalmente preskrita

- Nune’e mos, orden ne’ebé sai substansialmente haktuir lei (lejitimidade materiál).

Ordem Formál no materialmente lejítima.
Bainhira orden formál no meterialmente lejítima ida-ne’e la kumpri loloos (karik ne’e faktu ilísitu), funsionáriu ka subordinadu maka sei responsabiliza ba ida-ne’e.

Ordem formalmente lejítima maibé maibé materialmente ilísita.
Prinsípiu prezunsaun kona-ba konformidade ba direitu, bainhira iha dúvida iha relasaun ho jurisidade orden

« Orden formalmente lejítima maibé ninia ezekusaun implika prátika iha faktu ilísitu ne’ebé la’ós kriminál

« Orden formalmente lejítima no ezekusaun implika prátika iha faktu ilísitu kriminál

Formalmente lejítima bainhira nunka iha devér obediénsia hosi parte inferiór, sela’e iha faktu ilísitu. Devér obediénsia ierárki estinge bainhira orden tradúz iha hahalok krime ida. Entretantu, bainhira ajente obedese orden ida ne’ebé la klaru, iha kuadru sirkunstánsia ne’ebé nia reprezenta, ne’ebé orden ida-ne’e kondúz prátika krime ida, faktu ida-ne’e, ne’ebé ajente pratika nu’udar faktu típiku ka ilísitu.

Tanba ne’e, formalmente lejítima bainhira nunka iha iha devér obediénsia hosi parte inferiór, sela’e ne'e faktu ilísitu.

Bainhira inferiór ierárkiku la iha obrigasaun atu koñese norma maka ida-ne’e materialmente ilísita, ne’ebé loloos la bele kumpri, maibé bainhira kumpri karik maka ida-ne’e ilísitu.

Liuliu bainhira ko’alia ninia aplikabilidade iha ámbitu Direitu Penál Militár, ho nia ezisténsia podér ne’ebé vinkula maiór orden. Iha kazu bainhira la tama iha Direitu Penál Militár, ipótese balu ne’ebé bele halibur nu’udar ezemplu iha kazu obediénsia ierárkika, bele hetan observasaun daladalas hosi kategoria ne’ebé revela atipisidade faktu, justifika, dalaruma esklui kulpabilidade.

Forsa 2020 entre justisa no polítika
Ita mós asiste hakesesuk boot entre ulun boot nasaun ne’e nian iha fulan-kotuk liubá kona-ba ezisténsia forsa 2020 nian, liuliu kona-ba ninia legalidade. Kestaun ne’e sai polémika bainhira Oan ki’ak no Alberto, ema na’in-rua hosi grupu ne’e simu sentensa hosi Tribunál ba sira na’in-rua nia hahalok krime ba krize tinan 2006. Haksesuk ne’e sai namanas liután bainhira sosiedade, inklui deputada Fernanda Borges husu legalidade hosi grupu ida-ne’e. Deputada Borges iha nia deklarasaun polítika hateten katak forsa 2020 ne’e ilegál tanba seidauk iha lei ne’ebé ko’alia kona-ba forsa ida-ne’e. Entretantu, hosi instituisaun F-FDTL, liuhosi Sekretáriu Estadu Defeza nian, Julio Tomás Pinto, sori an hodi hateten katak Iha F-FDTL seidauk iha Forsa 2020 no bainhira ko’alia kona-ba oan ki’ak no Alberto ne’ebé maka simu osan subsídiu nu’udar forsa 2020 nian, dala ida tan Sekretáriu Estadu Defeza ne’e sori an hodi hateten katak sira na’in-rua simu osan subsídiu ne’e nuda’ar vítima IDP nian. Hodi hatán, ba Sekretáriu nia sori an ne’e, Deputada Borges hateten katak ninia deklarasaun ne’e la bosok, maibé bazeia ba dokumentu Tribunál ninian, ne’ebé vítima na’in-rua ne’e hatada an nu’udar forza 2020 no sira na’in-rua simu osan subsídiu nu’udar forsa 2020 nian.

Hakerek-na’in iha ne’e la haree, karik dezisaun tribunál ne’e justa ka la’e, tanba tribunál julga sesé de’it hodi la haree ema nia estatutu polítika, sosiál no seluk-seluk tan, bainhira sira-nia hahalok tradúz iha hahalok kriminál, inklui oan ki’ak no Alberto nian.

Bainhira ita ko’alia legalidade maka ita konsidera katak forsa 2020 ne’e la'ós de'it ilegál maibé mós inkonstitusionál. Legalidade iha-ne’e iha sentidu estritu hanesan iha estudu direitu. Tanba ilegalidade ida-ne’e maka forsa 2020 ida-ne’e la halo sentidu atu ko’alia kona-ba obediénsia ierárkika, liuliu devér obediénsia hanesan buat hirak-ne’ebé hakerek-na’in ko’alia iha leten. La halo sentidu tanba rezervista ida-ne’e la iha atribuisaun.

Tanba ne’e ezisténsia forsa 2020 ne’e haree hosi sorin normativa ne’e ilegál (de jure), entretantu haree hosi sorin polítika ne’e hetan rekoñesimentu hosi estadu (de facto).

Entaun oinsá elementu forsa 2020 sira, liuliu o’an ki’ak no Alberto ne’ebé hatada an katak simu orden hosi komandu F-FDTL? Ita hotu kompriende katak pozisaun komandu F-FDTL nian dilemátika tebetebes. Sorin ida sira kompriende katak karik orden ne’ebé fó ne’e ilegál, maibé iha sorin seluk sira tenke foti desizaun iha situasaun difisíl ida-ne’e hodi tetu interese nasionál, liuliu oinsá asegura estabilidade no independénsia nasionál. Tanba ne’e ita bele haree deklarasaun komandu F-FDTL nian ne’ebé la hanesan. Biban ida dehan sira (komandu) haruka forsa 2020 la’ós atu oho, biban seluk sekretáriu estadu defeza dehan seidauk eziste forsa 2020.

Ha’u hanoin, espresaun ida dehan katak “polítika ne’e hanesan arte hosi kualkér posibilidade”. Ka atu dehan katak iha polítika buat ne’ebé imposível sai posível, no iha posibilidade ba mudansa iha segundu dahikus nian. Tanba ne’e iha rezime demokrasia dalaruma hadelek lialoos.

Haree fila fali ba forsa 2020, inklui elemenetu O'an ki'ak no Alberto, sira iha mos situasaun susar, karik la'ós de'it atu kumpri orden ne'ebé mai hosi Komandu F-FDTL, maibé sente nu'udar sidadaun ne'ebé iha sentidu estadu ho volúntariu hodi fó sira-nia kontribuisaun ba setór seguransa nian, liuliu defende estadu nia soberania iha situasaun krize nian laran.

Iha ne'e, hakerek-na'in haree hetan katak ikusmai karik sira tenke simu desizaun sasá de'it maka tribunál hatún, maske desizaun ne'e nunka mosu iha sira-nia neon. Hakerek-na'in haree hetan katak karik o'an ki'ak no Alberto la satisfás ho desizaun tribunál nian, maibé desizaun ne'ebé tribunál hatada ne'e haktuir faktu sira, no karik ba O'an no Alberto, sira bele hateten katak maske ami-nia hahalok ne'e konsidera krime maibé sira sei konsidera ami-nia hahalok ne'e, duké ema balu ne'ebé la konsidera ami no ko'alia buat ne'ebé ami haree momoos katak ne'e la loos ka kontra faktu, maibé sira kontinua bosok no sira tetu ona hodi sori buat ne'ebé maka folin liu ba sira.

Nu'udar ita-nia emboot balu hateten katak sorin ida, autór sira ba krize 2002 tenke hatán ba justisa, no sorin seluk autór sira ne'e hanesan mós vítima polítika ba krize ne'ebé hanesan. Tanba ne'e hein estadu ho vontade no polítika di'ak bele haree no trata grupu sira no ho elementu tomak ho kuidadu hodi la prejudika grupu ka elementu sira-seluk.

Artigu ho tema obediénsia ierárkika ne'ebé hakerek-nain aprezenta ne'e, ita hotu husu atu ita-nia emboot polítiku sira atu la'o tuir banati polítika ida, liuliu étika polítika. Étika polítika kestiona responsabilidade no devér ema nu’udar ema, no la’ós de’it nu’udar sidadaun perante estadu, orden ka lei ne’ebé vigór, no seluk-seluk tan. Tanba ne’e, tantu di’ak nu’udar ema, nune’e mós di’ak nu’udar sidadaun, loos duni katak ruarua ne’e la hanesan.

Molok atu ramata, hakerek-nain hakarak husik hela liafuan Aristóteles nian atu ita hotu lehat hamutuk; Aristóteles hakerek katak identidade entre ema ne’ebé di’ak no sidadaun ne’ebé di’ak, karik ne’e sei akontese, bainhira de’it estadu ne’e rasik di’ak. Bainhira estadu ne’e a’at, ema ne’ebé di’ak nu’udar sidadaun, tanba iha buat hotu-hotu sei moris haktuir regra a’at estadu ne’e nian, maka sei sai a’at, dalaruma kruél nu’udar ema; no kontráritu, iha estadu a’at, ema ne’ebé di’ak nu’udar ema, karik nu’udar ema ida ne’ebé iha duni responsabilidade, sei a’at nu’udar sidadaun tanba la bele moris tuir regra a’at estadu ne’e nian.

Ita hein!

No comments: